Iris ja Gabriel naasevad puhkuselt. Paari suureks üllatuseks leiavad nad oma kodust peresõbra Laure. Naine on läinud tülli oma kaasa Pierrega. Kuid Laure käitumine on enam kui veider - ta magab Irise ja Gabrieli voodis, kannab Irise riideid ja kõige tipuks tõstab ringi ka köögikappide sisud. Mida kauem Laure sõprade kodus peatub, seda enam tundub Irisele ja Gabrielile, et tal ei ole plaaniski niipea lahkuda.
Iris tutvub naabruses elava Esmega ning seeläbi saavad nad Gabrieliga uusi sõpru - Esme ja tema abikaasa Hugh. Kuid viimased toovad endaga kaasa ka aednik Josephi, kelle minevik on pehmelt öeldes probleemne.
Üsna raamatu algul saab lugeja teada, et Laurel on ligipääs Irise ja Gabrielu koju tegelikult olemas seetõttu, et paarid on eelnevalt oma maju üksteisele puhkuste ajaks laenanud ja mõlemal paaril mõlema elamu võtmed olemas (asi, mida ma ise kunagi ei teeks). Samuti saame teada, et Gabriel on üle elanud midagi, mis teda tõsiselt vapustas.
Umbes poole raamatu pealt toimus mitu huvitavat sisupööret, mis tekitasid minus veel suuremat uudishimu teada saada, millega see lugu lõpeb. Kuigi kohati oli mul tunne, et aiman, mis suunas lugu liigub, kuid eelpool mainitud sisupöörded andsid märku, et olin ikka päris valedel jälgedel. Autori teistele omaselt olid ka selle romaani igas peatükis vihjekillukesed ning lugu rullus kiht kihi haaval lahti. Romaani lõpp oli minu jaoks ikka üsna ootamatu.
"Külaline" on romaan, mida lugema hakates on raske käest panna ning B. A. Paris on autor, kelle romaane ikka ja jälle soovitan neile, kellele meeldivad põnevikud.
Teised B. A. Parise romaanid minu blogis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar