Nagu varasemalt siin blogis maininud olen, siis Minu-sarja raamatute puhul loen alati suure huviga Euroopa riikide kohta kirjutatud raamatuid. Seekordses postituses tuleb juttu Itaaliast.
Raamatus tulid hästi esile itaallaste ja eestlaste erinevused. Minu jaoks oli humoorikas lugeda, kui loominguliselt itaallased aega suhtuvad. Nende puhul on see märksa loomingulisem kui eestlaste puhul. Mis minusse puutub, siis olen pigem kohal 10 minutit varem, kui hiljem. Teada-tuntud on ka itaallaste temperamentsus. Eestlased on nendega võrreldes ikka palju flegmaatilisemad ja rahulikumad. Kujutan ette, et esimest korda Eestisse sattunud itaallase jaoks võivad tõsised ja vaikse loomuga eestlased päris veider nähtus olla.
Suur osa raamatust oli pühendatud sellele, kuidas autor oma suguvõsa jälgi ajas. Hästi tuli ilmseks see, kuidas itaallased oma sugulasi hoiavad. Vähemalt autori suguvõsa puhul oli see nii. Kahjuks aga võivad sugulastevahelised suhted vahel päris teravaks minna.
Itaalia kohta on Minu-sarjas varasemalt ilmunud kaks raamatut, mis mul samuti loetud. Need meeldisid mulle rohkem, sest olid kirjutatud sellises stiilis, mida selle sarja raamatutest otsin. "Minu Itaalia : homme on homme" puhul meeldis mulle see, et autori isiklik suhe Itaaliaga tuli hästi esile.
Suur tänu kirjastusele Petrone Print selle raamatu eest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar