Molly töötab toateenijana uhkes Regency Grandi hotellis. Tema tööks on hotellitubade koristamine ning seda teeb ta ülima põhjalikkusega. Molly'le meeldivad tema töökoht ja töö väga. Ühel hommikul, kui ta asub koristama hr ja pr Black'ide tuba, leiab ta oma suureks ehmatuseks mehe voodist surnuna. Ühtäkki leiab Molly end keset pingelist uurimist. Naine peab otsustama, keda ta saab usaldada ja keda mitte.
Molly saab hästi läbi hr Black'i noore naise Giselle'ga. Õigupoolest peab Molly naist oma sõbraks. Giselle räägib Molly'le, et tema mees pettis teda ning kui Molly näeb Giselle'i käsivartel sinikaid saab ta aru, et nende suhe ei olnud just kõige paremas korras.
Molly tegelaskuju osas olin algusest peale kahevahel - kas ta oligi nii naiivne nagu autor teda kujutas või ... oli ta ehk hoopis nutikam, kui lugeja oodata oskaks? Ka "pahalase" osas mõtlesin, et kas autor kirjutas tõepoolest nii etteaimatava romaani? Seda siiski mitte, sest kogu lugu sai lahenduse alles raamatu viimastel lehekülgedel ning hoopis ootamatumalt, kui algul arvasin.
Kuna Molly't kasvatas vanaema oli nende vahel tugev side, mida oli ka läbi raamatu lehekülgede tunda. Kui Molly'l oli mõni raskem hetk meenutas ta ikka vanaema öeldud tarkuseteri. Sarnast tugevat sidet tundsin ka Molly ja Juan Manuel'i vahel, kellest raamatu lõpus paar sai. Arvestades, mida Molly elu jooksul läbi on elanud ning kuidas töökaaslased temasse suhtusid, oli mul sellise lõpu üle hea meel.
Kui "Toateenijat" esimest korda raamatukogus sirvisin, jättis see mind külmaks. Mul on hea meel, et seda tegin. See oli põnev romaan, stiililt hoopis teistsugune, selline mõnusalt agathachristie'lik. Soovitan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar