Kui minevik jälitab...

Aasta 1974. Valö saar. Lihavõttepühad. Üks perekond on katnud uhke õhtusöögilaua. Kuid kõik, peale pere noorima liikme, aastase Ebba on kadunud. 

Tänapäev. Ebba koos abikaasa Mårteniga on ära ostnud naise lapsepõlvekodu. Samas majas pidas Ebba karm isa kunagi internaatkooli. Seda remontides ja üles ehitades loodavad nad poja kaotusvalu leevendada. Nad ei ole töödega just väga kaugele jõudnud, kui ühel ööl nende maja süüdatakse. Jõudes remottöödega põranda vahetamiseni avastavad nad vana põrandat üles võttes selle alt palju kuivanud verd. 

Juhtumit uurides saab peagi selgeks, et juhtum aastast 1974 ning tänapäeval Ebba ja Mårteni majas aset leidvad sündmused on omvahel tugevalt seotud.Lisaks politseile tegeleb juhtumi uurimisega ka Erica, kes on kohalikuna aastatetagusest juhtumist kuulnud ning plaanib selle alusel romaani kirjutada.   

"Inglitegija" on Erica Falcki ja Patrik Hedströmi lugudesarja kaheksas osa. Nii nagu mõneski teises Erica ja Patricku raamatusarja osas nii ka "Inglitegijas" vahelduvad peatükid mineviku ja oleviku vahel. Alguses oli neid keeruline omavahel siduda, kuid mida rohkem lugeda, seda selgemaks seos sündmuste vahel saab. Lisaks on ka peatükid, mis keerlevad kunagise internaatkooli õpilaste ümber. Ning jah, loo lahendus on tugevalt nende kunagiste õpilastega seotud, kuid kuidas, selle jätan siinkohal Sulle avastada. 

Läckbergile omaselt on ka selles romaanis keskendutud nii tegelaste eraelule kui ka juhtumi uurimisele. Juhtum muutub eriti isiklikuks Göstale, sest just tema oli see, kes 1974. aastal sündmuspaigale kutsuti ning tema ja ta abikaasa hoolitsesid mõnda aega väikese Ebba eest kuni ta lastekodusse läks. Väga kahju oli mul Martinist, kes isikliku elu murede tõttu juhtumi uurimisest eemale peab jääma. Erica õde Anna saab samuti tuule tiibadesse aidates Ebbat ja Mårtenit maja sisekujundusega. 

Mis mulle selle sarja romaanide juures väga meeldib, on see, et tegelased on kuidagi...inimlikud. Neil on kõigil omad mured ja rõõmud ning nendega on lihtne suhestuda. Minu jaoks on loos alati ekstra põnev see, kui mineviku ja oleviku sündmused oma vahel põimuvad, sest see paneb mind alati veelgi rohkem kaasa mõtlema. 

Minu poolt saab Erica ja Patriku sari igatahes suure-suure lugemissoovituse, olen selle suur fänn :)

Suur tänu kirjastusele Pegasus selle raamatu eest!